Q.S An-Nazi'at (اَلنَّازِعَات) - 46 Salmide arv

وَالنّٰزِعٰتِ غَرْقًاۙ

wan-nāzi‘āti garqā(n).

(Ingli) poolt, kes võttis (elu) kõvasti.

وَّالنّٰشِطٰتِ نَشْطًاۙ

wan-nāsyiṭāti nasyṭā(n).

(Ingli) poolt, kes võtab (elu) õrnalt.

وَّالسّٰبِحٰتِ سَبْحًاۙ

was-sābiḥāti sabḥā(n).

(Ingli) poolt, kes taevast kiiresti alla laskus,

فَالسّٰبِقٰتِ سَبْقًاۙ

fas-sābiqāti sabqā(n).

ja (inglid), kes juhivad kiiresti,

فَالْمُدَبِّرٰتِ اَمْرًاۘ

fal-mudabbirāti amrā(n).

ja (inglid), kes reguleerivad (maailma)asju.

يَوْمَ تَرْجُفُ الرَّاجِفَةُۙ

yauma tarjufur-rājifah(tu).

(Tõesti, te äratatakse üles) päeval, mil esimene hoop raputab maailma,

تَتْبَعُهَا الرَّادِفَةُ ۗ

tatba‘uhar-rādifah(tu).

(esimese lasuga) kaasneb teine ​​lasuga.

قُلُوْبٌ يَّوْمَىِٕذٍ وَّاجِفَةٌۙ

qulūbuy yauma'iżiw wājifah(tun).

Meeste südamed tundsid sel ajal suurt hirmu,

اَبْصَارُهَا خَاشِعَةٌ ۘ

abṣāruhā khāsyi‘ah(tun).

ta pilk oli alistuv.

يَقُوْلُوْنَ ءَاِنَّا لَمَرْدُوْدُوْنَ فِى الْحَافِرَةِۗ

yaqūlūna a'innā lamardūdūna fil-ḥāfirah(ti).

(Uskmatud) ütlevad: „Kas meid tõesti naasetakse meie algsesse ellu?“

ءَاِذَا كُنَّا عِظَامًا نَّخِرَةً ۗ

a'iżā kunnā ‘iẓāman nakhirah(tan).

Kas me (tõusme üles), kui meist on saanud murtud luud?

قَالُوْا تِلْكَ اِذًا كَرَّةٌ خَاسِرَةٌ ۘ

qālū tilka iżan karratun khāsirah(tun).

Nad ütlesid: „Siis on see kahjumlik tootlus.“

فَاِنَّمَا هِيَ زَجْرَةٌ وَّاحِدَةٌۙ

fa innamā hiya zajratuw wāḥidah(tun).

Seega on tagasitulek vaid üheainsa hoobi kaugusel.

فَاِذَا هُمْ بِالسَّاهِرَةِۗ

fa iżā hum bis-sāhirah(ti).

Siis nad koheselt ärkasid ellu (uuel) maal.

هَلْ اَتٰىكَ حَدِيْثُ مُوْسٰىۘ

hal atāka ḥadīṡu mūsā.

Kas Moosese lugu on sinuni (Muhamedini) jõudnud?

اِذْ نَادٰىهُ رَبُّهٗ بِالْوَادِ الْمُقَدَّسِ طُوًىۚ

iż nādāhu rabbuhū bil-wādil-muqaddasi ṭuwā(n).

Kui Jumal kutsus teda (Moosest) pühas orus, nimelt Tuwa orus;

اِذْهَبْ اِلٰى فِرْعَوْنَ اِنَّهٗ طَغٰىۖ

iżhab ilā fir‘auna innahū ṭagā.

mine vaarao juurde! Tõesti, ta on ületanud piiri,

فَقُلْ هَلْ لَّكَ اِلٰٓى اَنْ تَزَكّٰىۙ

fa qul hal laka ilā an tazakkā.

Seega ütle (Fir'aunile): "Kas sa soovid ennast (vigadest) puhastada,"

وَاَهْدِيَكَ اِلٰى رَبِّكَ فَتَخْشٰىۚ

wa ahdiyaka ilā rabbika fa takhsyā.

ja ma juhatan teid teie Issanda teele, et te kardaksite Teda?”

فَاَرٰىهُ الْاٰيَةَ الْكُبْرٰىۖ

fa arāhul-āyatal-kubrā.

Siis (Mooses) näitas talle suurt imet.

فَكَذَّبَ وَعَصٰىۖ

fa każżaba wa ‘aṣā.

Aga tema (vaarao) valetas ja ei kuuletunud.

ثُمَّ اَدْبَرَ يَسْعٰىۖ

Ṡumma adbara yas‘ā.

Siis ta pöördus selja, püüdes (Moosest) vaidlustada.

فَحَشَرَ فَنَادٰىۖ

fa ḥasyara fanādā.

Siis ta kogunes (oma pealikud) ja hüüdis (kutsus oma rahva kokku).

فَقَالَ اَنَا۠ رَبُّكُمُ الْاَعْلٰىۖ

fa qāla ana rabbukumul-a‘lā.

(Seraya) ütles: "Mina olen teie kõrgeim Jumal."

فَاَخَذَهُ اللّٰهُ نَكَالَ الْاٰخِرَةِ وَالْاُوْلٰىۗ

fa akhażahullāhu nakālal-ākhirati wal-ūlā.

Seega karistas Allah teda surmajärgses elus karistuse ja ilmaliku piinaga.

اِنَّ فِيْ ذٰلِكَ لَعِبْرَةً لِّمَنْ يَّخْشٰى ۗ ࣖ

inna fī żālika la‘ibratal limay yakhsyā.

Tõesti, selles on õppetund neile, kes kardavad (Allahi).

ءَاَنْتُمْ اَشَدُّ خَلْقًا اَمِ السَّمَاۤءُ ۚ بَنٰىهَاۗ

a'antum asyaddu khalqan amis-samā'u banāhā.

Kas sinu loodu on suurem või taevad, mille Tema ehitas?

رَفَعَ سَمْكَهَا فَسَوّٰىهَاۙ

rafa‘a samkahā fa sawwāhā.

Ta ehitas oma hoone ja tegi selle täiuslikuks,

وَاَغْطَشَ لَيْلَهَا وَاَخْرَجَ ضُحٰىهَاۖ

wa agṭasya lailahā wa akhraja ḍuḥāhā.

ja Tema tegi öö (täieliku pimeduse) ja tegi päeva (ereda valguse).

وَالْاَرْضَ بَعْدَ ذٰلِكَ دَحٰىهَاۗ

wal-arḍa ba‘da żālika daḥāhā.

Ja pärast seda laotas Ta maa laiali.

اَخْرَجَ مِنْهَا مَاۤءَهَا وَمَرْعٰىهَاۖ

akhraja minhā mā'ahā wa mar‘āhā.

Sellest purskab Ta veeallikaid ja (kasvatab) selle taimi.

وَالْجِبَالَ اَرْسٰىهَاۙ

wal-jibāla arsāhā.

Ja mäed rajas ta kindlaks.

مَتَاعًا لَّكُمْ وَلِاَنْعَامِكُمْۗ

matā‘al lakum wa li'an‘āmikum.

(Kõik see) on teie ja teie kariloomade naudinguks.

فَاِذَا جَاۤءَتِ الطَّاۤمَّةُ الْكُبْرٰىۖ

fa iżā jā'atiṭ-ṭāmmatul-kubrā.

Nii et kui suur õnnetus (kohtupäev) on käes,

يَوْمَ يَتَذَكَّرُ الْاِنْسَانُ مَا سَعٰىۙ

yauma yatażakkarul-insānu mā sa‘ā.

nimelt päeval, mil inimesed mäletavad oma tegusid,

وَبُرِّزَتِ الْجَحِيْمُ لِمَنْ يَّرٰى

wa burrizatil-jaḥīmu limay yarā.

ja põrgut näidati selgelt kõigile, kes vaatasid.

فَاَمَّا مَنْ طَغٰىۖ

fa ammā man ṭagā.

Mis puutub neisse, kes ületavad piire,

وَاٰثَرَ الْحَيٰوةَ الدُّنْيَاۙ

wa āṡaral-ḥayātad-dun-yā.

ja seada esikohale ilmaliku elu,

فَاِنَّ الْجَحِيْمَ هِيَ الْمَأْوٰىۗ

fa innal-jaḥīma hiyal-ma'wā.

siis on põrgu tõepoolest tema elupaik.

وَاَمَّا مَنْ خَافَ مَقَامَ رَبِّهٖ وَنَهَى النَّفْسَ عَنِ الْهَوٰىۙ

wa ammā man khāfa maqāma rabbihī wa nahan-nafsa ‘anil-hawā.

Ja need, kes kardavad oma Issanda suurust ja hoiduvad oma ihadest,

فَاِنَّ الْجَنَّةَ هِيَ الْمَأْوٰىۗ

fa innal-jannata hiyal-ma'wā.

siis on Paradiis tõepoolest tema elupaik.

يَسْـَٔلُوْنَكَ عَنِ السَّاعَةِ اَيَّانَ مُرْسٰىهَاۗ

yas'alūnaka ‘anis-sā‘ati ayyāna mursāhā.

Nad (uskmatud) küsivad sinult (oo Muhammad) Tunni kohta: „Millal see tuleb?“

فِيْمَ اَنْتَ مِنْ ذِكْرٰىهَاۗ

fīma anta min żikrāhā.

Miks sa pead seda (aega) mainima?

اِلٰى رَبِّكَ مُنْتَهٰىهَاۗ

ilā rabbika muntahāhā.

Teie Issandale (tagastas) lõpu (tähtpäeva).

اِنَّمَآ اَنْتَ مُنْذِرُ مَنْ يَّخْشٰىهَاۗ

innamā anta munżiru may yakhsyāhā.

Sina (Muhammed) oled vaid hoiataja neile, kes teda (Kohtupäeva) kardavad.

كَاَنَّهُمْ يَوْمَ يَرَوْنَهَا لَمْ يَلْبَثُوْٓا اِلَّا عَشِيَّةً اَوْ ضُحٰىهَا ࣖ

ka'annahum yauma yaraunahā lam yalbaṡū illā ‘asyiyyatan au ḍuḥāhā.

Päeval, mil nad näevad Tunni (selle intensiivse atmosfääri tõttu), tundub neile, nagu oleksid nad viibinud (lühikest aega) vaid õhtul või hommikul.